Eduard Wiiralt “La petite Gisèle”, 1946

Eduard Wiiralti „La petite Gisèle” ehk „Väike Gisèle” on 1946. aastal Stockholmis valminud kuivnõel, mis kuulub kunstniku sõjajärgse perioodi tundlike lapseportreede hulka. Teos kujutab otsevaates väikest tüdrukut, kelle tumedad ümber pea punutud juuksed, tõsine nägu ja ümarakraeline puhvvarrukatega kleit loovad korraga lapsepärase ja ootamatult küpse mulje.

Portree erilisus peitubki selles vastuolus. Gisèle’i riietus viitab selgelt lapsele, kuid tema pilgus ja näoilmes on Wiiraltile omast psühholoogilist sügavust — midagi varaküpset, vaikset ja tähelepanelikku. Kunstnik ei kujuta teda pelgalt armsa lapseportreena, vaid iseseisva väikese inimesena, kelle kohalolu täidab kogu lehe.

Kuivnõela pehme ja sametine joon toob esile näo õrnad varjud, kleidi heleda pinna ja tausta rahutu viirutuse. Tume foon aitab figuuril esile tõusta ning lisab portreele sõjajärgse aja vaikset pinget. „La petite Gisèle” mõjub seetõttu intiimse, ent mitte sentimentaalse tööna — see on väike portree, milles Wiiralt ühendab tehnilise meisterlikkuse, lapse hapruse ja inimese sisemise väärikuse.