Klassikaline Eesti kunst ühendab eri perioodidel tegutsenud autoreid, kelle loomingul on kujunenud oluline koht Eesti kunstiloos ja erakogudes. Maal, graafika, akvarell, joonistus ja segatehnika annavad võimaluse vaadata Eesti kultuurilugu kunstnike isiklike valikute, motiivide ja tehnikate kaudu.
Artmani tegevuse üks keskseid suundi on Eesti kunst ning selle sees moodustab klassikaline Eesti kunst olulise osa. Valikusse kuuluvad eri põlvkondade autorite originaalteosed, mida saab vaadelda nii kunstiajaloolisest kui kogumise perspektiivist.
Artman ühendab teoste müügi professionaalse kunstialase kompetentsiga. Lisaks kunstiteoste ostule ja müügile kuuluvad tegevusse hinnastamine, ekspertiis, kunstinõustamine, näitused ja kunstioksjonid.
Loe veel: Kunstiteose müük: professionaalne hindamine ja müügivõimalused Artmanis
Klassikaline Eesti kunst hõlmab erinevaid põlvkondi
Mõiste klassikaline Eesti kunst toimib laia koondnimetusena kunstile, mille autorite ja loominguperioodide tähtsus on aja jooksul kinnistunud. Selle alla mahuvad erinevad põlvkonnad, kunstikoolkonnad ja tehnikad.
- sajandi Eesti kunstis kohtuvad kohaliku kunstihariduse areng, Euroopa kultuurikeskuste mõjud, erinevad ajaloolised perioodid ning kunstnike rahvusvahelised eluteed.
Ühe autori looming võib keskenduda linnavaatele ja arhitektuurile, teise loomingus tõuseb esile maastik või figuur. Graafikud kasutavad erinevaid trükitehnikaid, maalijad töötavad õli, tempera ja akvarelliga.
Seetõttu annab klassikalise Eesti kunsti mõistmisel kõige sisukama tulemuse konkreetsete autorite ja originaalteoste vaatamine.
Autorid, kes avavad klassikalise Eesti kunsti eri tahke
Artmani praeguses valikus leidub mitme varasema põlvkonna kunstnike teoseid.
Karl Burman seenior ühendab Eesti kultuuriloos arhitekti ja kunstniku loomingu. Eesti Arhitektuurimuuseum kirjeldab Burmani kui Eesti rahvusromantismi olulist esindajat ja kirglikku akvarellisti, kellele olid lähedased linnavaated. Artmani valikus olev „Taluvaade“ (1950) on loodud värvilise pliiatsiga.
Andrei Jegorovi „Vaade Niguliste kirikule“ (1953) esindab guašštehnikas linnavaadet. Teose motiiv seob kunstniku loomingu Tallinna ajaloolise linnakeskkonnaga.
Nikolai Kulli „Kalur piibuga“ (1932) on segatehnikas figuraalne töö ning pärineb Eesti kunsti varasemast 20. sajandi kihistusest.
August Albo „Sepikoda“, mis pärineb 1950. aastatest, on õlimaal lõuendil. Teoses kujutatud maaelustseen ühendab inimesed, hobuse, vankrid ja sepikoja üheks detailseks kompositsiooniks.
Need teosed annavad klassikalisest Eesti kunstist erineva vaate. Ühes valikus kohtuvad linn, maaelu, arhitektuur, inimene ja maastik.
Loe lisaks: Maalide müük Artmanis: Eesti kunstnikud, originaalteosed ja teadlik valik
Klassikaline Eesti kunst ja maastiku motiiv
Maastik kuulub Eesti kunstis sageli korduvate teemade hulka. Kunstnike jaoks on see pakkunud võimaluse kujutada nii konkreetset paika kui ka värvi, valguse ja ruumi suhet.
Karl Burmani looming on selle hea näide. Eesti Arhitektuurimuuseumi andmetel kuulus akvarell tema kunstilise tegevuse oluliste väljendusvahendite hulka ning linnavaated olid talle eriti südamelähedased. Tema arhitektuurialane taust lisab kunstniku ruumitunnetusele täiendava mõõtme.
Maastiku tähendus võib teoste lõikes erineda. Ühe autori jaoks on keskmes konkreetse koha äratuntavus, teise puhul atmosfäär, värv või kompositsioon.
Koguja jaoks võimaldab maastikumotiiv luua kollektsiooni, mida seob üks teema, kuid mille kunstiline käsitlus muutub vastavalt autorile ja ajastule.
Linnavaated klassikalises Eesti kunstis
Linn on olnud Eesti kunstnike jaoks oluline motiiv ning eriti Tallinn ja Tartu korduvad eri põlvkondade loomingus.
Andrei Jegorovi „Vaade Niguliste kirikule“ (1953) keskendub ühele Tallinna ajalooliselt äratuntavale motiivile.
Eric Pehapi loomingus leidub samuti mitmeid linnavaateid. Artmani valikus on näiteks „Tartu Lossi tänav“ (1977)värvilise litograafiana, „Vaade Tartu linnaraamatukogust“ (1977) litograafiana ning „Stockholm“ (1947) õlimaalina.
Pehapi näide avab klassikalise ja moodsa Eesti kunsti kokkupuutepunkti. Viljandis sündinud kunstnik jätkas pärast sõda loomingut Kanadas ning tema teoste geograafia ulatub Eesti linnadest Rootsi ja Põhja Ameerikani.
Linnavaated annavad tänasele vaatajale korraga kunstilise ja ajaloolise kogemuse. Kunstnik jäädvustab konkreetse paiga läbi enda kompositsiooni, tehnika ja käekirja.
Klassikaline Eesti kunst ja originaalgraafika
Graafika moodustab Eesti kunstiajaloos tugeva eraldiseisva traditsiooni.
Originaalgraafika hõlmab erinevaid tehnikaid, sealhulgas litograafiat, linoollõiget, puulõiget, kuivnõela, akvatintat ja reljeeftrükki. Tehnika mõjutab otseselt joone, pinna ja tonaalsuse iseloomu.
Eduard Wiiralti looming on Eesti graafika üks tuntumaid näiteid. Eesti Kunstimuuseumi andmetel oli Wiiralt erakordselt viljakas ja tehniliselt mitmekülgne graafik, kelle estampide arv ulatub sadadesse ning kelle looming hõlmab ka ulatuslikku joonistuste pärandit.
Eric Pehapi valik Artmanis avab graafikat teise nurga alt. Praegu on tema loomingust esindatud näiteks puulõige „Tubakafarmis“ (1950), reljeeftrükk „Trilobiit“ (1969), linoollõige „Kaks profiili“ (1974) ja värviline litograafia „Tartu Lossi tänav“ (1977).
Ühe kunstniku eri tehnikates teoste võrdlemine aitab mõista, kuidas tehniline valik kujundab teose visuaalset iseloomu.
Klassikalise Eesti kunsti väärtus seisneb ka kultuurilises kontekstis
Originaalteose tähendus kujuneb mitmest kihist.
Kunstnik ja tema looming annavad tööle autorsuse. Tehnika määrab teose materiaalse olemuse. Loomise aeg asetab töö konkreetsesse kultuurilisse ja ajaloolisse konteksti.
Klassikalise Eesti kunsti puhul lisandub ajaline perspektiiv. Varasemate autorite lõpetatud looming moodustab kindla hulga originaalteoseid, mis asuvad muuseumides, avalikes kogudes ja erakogudes.
Teoste kaudu säilivad ka kunstnike tõlgendused Eesti maastikust, linnadest, arhitektuurist ja inimestest. Seetõttu kannab klassikaline Eesti kunst korraga kunstilist ja kultuurilist väärtust.
Kollektsionääri jaoks võib huvi keskenduda ühele autorile, kindlale aastakümnele, kunstikoolkonnale, tehnikale või motiivile. Sama lähenemine võimaldab luua väga erineva iseloomuga kunstikogusid.
Kuidas klassikalist Eesti kunsti koguda?
Eesti kunsti kogumisel saab lähtuda mitmest sisulisest põhimõttest.
Üks võimalus on keskenduda kindlale kunstnikule ja otsida tema eri perioodide või tehnikate teoseid. Selline lähenemine annab ühe autori loomingust aja jooksul põhjalikuma ülevaate.
Teine võimalus on valida konkreetne kunstiliik. Eesti graafika võimaldab koondada eri autorite litograafiaid, linoollõikeid, puulõikeid või teisi tehnikaid.
Kollektsiooni võib siduda ka ühine motiiv, näiteks linnavaated, Eesti maastik, figuraalkunst või arhitektuur.
Samuti saab kogu keskenduda kindlale perioodile või kunstnike põlvkonnale.
Artmani roll on aidata kunstihuvilisel ja kollektsionääril tutvuda olemasolevate originaalteostega ning pakkuda vajadusel professionaalset kunstinõustamist.
Klassikaline Eesti kunst Artmani e-poes
Artmani e-poe valik võimaldab võrrelda eri autorite originaalteoseid, tehnikaid, mõõte ja hinnatasemeid.
Praeguses valikus on klassikalise ja vanema Eesti kunstiga seotud näiteks Karl Burman seeniori, Andrei Jegorovi, Nikolai Kulli, August Albo ja Eric Pehapi teosed. Valik muutub jooksvalt vastavalt müüdud ja lisanduvatele töödele.
E-poest ostetud originaalteosega kaasneb originaalsust kinnitav sertifikaat ning kunstiteosega saab enne ostu lähemalt tutvuda.
Vaata Artmani e-poes müügil olevat Eesti kunsti
Klassikaline Eesti kunst erakogudes
Suur osa varasemast Eesti kunstist paikneb erakogudes ja perekondade valduses.
Teos võib olla ostetud kunstnikult või galeriist, kuuluda aastakümneid ühe kollektsiooni koosseisu või liikuda edasi pärandina. Selliste teoste kaudu säilib oluline osa Eesti kunstipärandist väljaspool muuseume.
Teose omanikul võib tekkida vajadus saada kunstiteose kohta professionaalset infot, hinnastada töö või kaaluda selle müüki.
Artman tegeleb Eesti kunst ostu, müügi, hinnastamise ja ekspertiisiga ning võtab vastu pakkumisi nii üksikutele teostele kui suuremale valikule.
Klassikalise Eesti kunsti müük ja tulevased oksjonid
Klassikaline Eesti kunst kuulub Artmani ostu ja tulevaste kunstioksjonite oluliste fookuste hulka.
Huvi keskmes on kvaliteetsed Eesti kunstnike originaalteosed, sealhulgas maal, graafika, akvarell ja teised tehnikad.
Teose omanik saab Artmani poole pöörduda juba müügisoovi kujunemise etapis. Professionaalne meeskond tutvub teosega ning annab suuna võimaliku edasise lahenduse osas.
Sama kontakt võimaldab pöörduda Artmani poole kunstiteose hinnastamise või ekspertiisiga seotud küsimustes.
Paku klassikalise Eesti kunsti teos Artmanile
Klassikaline Eesti kunst Artmani fookuses
Klassikaline Eesti kunst annab võimaluse vaadata Eesti kultuurilugu originaalteoste kaudu.
Karl Burmani maastikud ja linnavaated, Andrei Jegorovi linnakäsitlus, Nikolai Kulli figuraalne looming, August Albo maalikunst ning Eric Pehapi rahvusvahelise eluteega seotud teosed esindavad eri autoreid ja perioode.
Artmani jaoks moodustab klassikaline Eesti kunst ühe osa laiemast Eesti kunsti fookusest. Selle kõrval kuuluvad valikusse moodne ja kaasaegne kunst, Eesti graafika ning noorema põlvkonna looming.
Galerii tegevus ühendab originaalteoste müügi, kunstinõustamise, hinnastamise, ekspertiisi, näitused ja oksjonid ning loob võimaluse tegeleda Eesti kunstiga professionaalselt nii ostja, koguja kui teose omanikuna.
Loe veel: Kunst e-pood Artmanis: Eesti originaalkunst mugavalt veebist