Avasta Eesti kunst Artmanis. Tutvu klassikalise ja kaasaegse Eesti kunsti, kunstnike, originaalteoste, kogumise ja müügiga.
Eesti kunst ühendab väga erinevaid ajastuid, kunstnikke, tehnikaid ja loomingulisi suundi. Selle hulka kuuluvad nii kunstiajaloo klassikute maalid ja graafika kui ka 20. sajandi modernsemad otsingud ning tänapäeval tegutsevate Eesti kunstnike looming.
Artmani tegevuse keskmes on Eesti kunst ja selle jõudmine inimesteni – näituste, originaalteoste müügi, kunstinõustamise ja kunstioksjonite kaudu. Tallinna vanalinnas asuvas galeriis ning Artmani e-poes saab tutvuda eri põlvkondade Eesti kunstnike töödega, samal ajal kui kunstiteoste omanikel on võimalus pakkuda oma teoseid Artmanile müügiks või tulevastele oksjonitele. Artman tegeleb lisaks kunstiteoste hinnastamise ja ekspertiisiga ning aitab kunstihuvilisi ja kollektsionääre nende kogude kujundamisel.
Eesmärk on käsitleda Eesti kunsti tervikuna: tutvustada selle loojaid ja teoseid, kasvatada kunstikogumise kultuuri ning luua professionaalne ühendus kunstiteoste omanike, ostjate ja uute kollektsionääride vahel.
Eesti kunst Artmani tegevuse keskmes
Artmani jaoks ei tähenda Eesti kunst ainult galeriis eksponeeritud või e-poes müügil olevaid teoseid. Galerii tegevus hõlmab kunsti erinevaid etappe alates teoste tutvustamisest ja näitustest kuni ostu, müügi, nõustamise ning kunstioksjoniteni.
See on oluline ka Eesti kunstituru seisukohalt. Kunstiteosed liiguvad ajas ühelt omanikult teisele, jõuavad erakogudesse, tulevad sealt uuesti müüki, ilmuvad näitustele või oksjonitele ning saavad osaks uutest kollektsioonidest.
Artman tegutseb selles ringluses mitmel tasandil. Kunstihuviline saab avastada Eesti kunstnikke ja originaalteoseid. Esmakordne ostja saab teha esimese teadliku valiku. Kogenud koguja võib täiendada olemasolevat kollektsiooni. Teose omanik saab pöörduda Artmani poole, kui soovib oma kunsti müüa või pakkuda oksjonile.
Eesti kunst klassikast tänapäevani
Klassikaline Eesti kunst
Klassikalise Eesti kunsti all mõeldakse kunstiturul laiemalt vanemat ja kunstiajalooliselt kinnistunud Eesti kunsti, sealhulgas autoreid, kelle looming on kujundanud 20. sajandi Eesti kunstilugu.
Siia kuulub väga erinevaid suundi: maalikunst, graafika, portreed, maastikud, linnavaated ja muud žanrid. Klassikalise Eesti kunsti puhul on oluline ka tugev seos meie kunstihariduse, Pallase traditsiooni ja 20. sajandi esimese poole kunstieluga.
Üks silmapaistvamaid näiteid on Eduard Wiiralt, keda Eesti Kunstimuuseum kirjeldab 20. sajandi esimese poole Eesti graafika ühe olulisema meistrina. Wiiralt õppis Pallases ning kasutas oma loomingus väga erinevaid graafikatehnikaid. Tema looming paistab silma nii tehnilise meisterlikkuse kui erakordselt laia teemaringi poolest.
Klassikalise Eesti kunsti kaudu avaneb ühtlasi pilt sellest, millised motiivid, tehnikad ja kunstilised küsimused on erinevatel aegadel Eesti kunstnikke kõnetanud.
Moodne Eesti kunst
Moodne Eesti kunst toob fookusesse 20. sajandi jooksul toimunud kunstilised muutused ja modernistlikumad otsingud. Kunstnike käsitlus muutus vabamaks, kujutamisviisid mitmekesisemaks ning traditsiooniliste žanride kõrvale või sisse tekkis rohkem eksperimenteerimist.
Artmani praeguses valikus annavad sellele Eesti kunsti kihile erinevaid vaatenurki näiteks Eric Pehap, Evald Okas, Peeter Ulas, Aleksander Pilar, Lembit Saarts ja teised autorid.
Nende kunstnike loomingut ei saa taandada ühele stiilile. Just erinevused on olulised: ühe kunstniku keskmes võib olla tugev joon ja graafika, teisel värv, figuur või maastik ning kolmandal abstraktsem vorm.
Evald Okas (1915–2011) tegutses Eesti kunstis enam kui kuue aastakümne vältel ning tema tegevusalade hulka kuulusid maal, monumentaalmaal, graafika, eksliibris ja tarbekunst. Tema loomingut on iseloomustatud mitmekülgse ja pidevalt eksperimenteerivana.
Selline loominguline mitmekesisus näitab hästi, miks moodsa Eesti kunsti puhul ei ole mõistlik otsida ühte „õiget“ Eesti stiili.
Kaasaegne Eesti kunst
Kaasaegne Eesti kunst on Artmani jaoks oluline arengusuund. Selle kõrval on eraldi tähelepanu all noorema põlvkonna Eesti kunst ja võimalus tuua uusi autoreid järjest rohkem nii kunstihuviliste, kollektsionääride kui kunstituru ette.
Kaasaegse Eesti kunsti piirid on loomulikult liikuvad. Kunstnikud kasutavad maali ja graafika kõrval fotograafiat, segatehnikat ning teisi väljendusviise ning tegelevad nii isiklike kui ühiskondlike teemadega.
Artmani praegusest valikust leiab näiteks Epp Maria Kokamäe loomingut. Tema 1999. aasta õlimaal „Päikesevarjutus“ on praegu Artmani e-poes ning kunstniku loomingut iseloomustab poeetiline ja vaoshoitud kujundikeel, milles põimuvad looduslik ja vaimne maailm.
Eesti kunst Artmani valikus
Artmani e-poe valik muutub pidevalt: teoseid müüakse ning uusi töid lisandub. Praegune valik annab siiski hea läbilõike sellest, kui erinev võib Eesti kunst olla.
E-poes on esindatud graafika, õlimaalid, akvarellid ja muud kunstitehnikad. Kunstnike seas on näiteks Eduard Wiiralt, Eric Pehap, Evald Okas, Aleksander Pilar, August Albo, Karl Burman seenior, Peeter Ulas, Andrei Jegorov, Ann Tenno ja mitmed teised autorid.
Valikus olevad teosed ulatuvad 20. sajandi esimesest poolest palju hilisema loominguni.
Eduard Wiiralt – Eesti graafika keskne nimi
Eduard Wiiralt (1898–1954) kuulub Eesti kunstiloo kõige olulisemate graafikute hulka. Tema looming on erakordselt mitmekesine nii teemade kui graafikatehnikate poolest ning Eesti Kunstimuuseumi kogudes asub kõige täielikum Wiiralti teoste kogu.
Artmani e-poes on praegu näiteks tema „Natüürmort Louis Favre järgi“ (1927), mis on valminud värvilise akvatinta tehnikas. Samuti on valikus kuivnõelateos „Virve, 1. seisund“ (1943).
Wiiralt on ühtlasi praeguse Artmani näituse keskmes. Näitus „Wiguriga Wiiralt“ toob 30. septembrini 2026 vaatajani teoseid tema esimesest Pariisi perioodist ja teisest Eesti perioodist. Näitusele on jõudnud töid nii SA Eduard Wiiralti kogust kui mitmest erakogust.
See on hea näide sellest, kuidas Eesti kunst liigub erakogude ja avaliku kunstiruumi vahel: tavaliselt privaatselt hoitavad teosed võivad näituse kaudu jõuda uuesti laiema publikuni.
Eric Pehap – Viljandist rahvusvahelisele kunstiväljale
Eric Pehap (1912–1981) sündis Viljandis, õppis Pallases ning jätkas pärast sõda oma loomingulist tegevust Kanadas. Tema loomingus on olulisel kohal graafika, linnavaated ja figuurid.
Pehapi puhul on eriti huvitav tehnikate mitmekesisus. Artmani praeguses valikus on näiteks linoollõige „Kaks profiili“ (1974), litograafia „Vaade Tartu linnaraamatukogust“ (1977), puulõige „Tubakafarmis“ (1950) ja reljeeftrükk „Trilobiit“ (1969).
Ühe kunstniku eri tehnikates teoste kõrvutamine näitab hästi, kui erineva tulemuse võib autor saavutada joone, pinna ja trükimeetodi muutmise kaudu.
Pehapi looming on ühtlasi oluline näide väliseesti kunstist – Eesti kunstiloost, mis jätkus pärast Teist maailmasõda ka väljaspool Eestit.
Evald Okas – pika kunstnikutee mitmekesisus
Evald Okas tegutses nii maali kui graafika vallas ning tema loominguline tegevus ulatus üle kuue aastakümne. Lisaks vabale loomingule oli Okas pikaajaline kunstipedagoog.
Artmani e-poes on praegu tema õlimaalid „Põgenemas“ (2005) ja „Akt kardinaga“ (1999).
Okase puhul on huvitav just pika kunstnikukarjääri ulatus. Ühe nime taga võib olla väga palju eri perioodidel ja eri tehnikates loodud kunsti ning seetõttu tasub Eesti kunstniku loomingut vaadata alati laiemalt kui ühe tuntud teose kaudu.
Karl Burman seenior – arhitektuur ja akvarell
Karl Burman vanem (1882–1965) oli arhitekt ja kunstnik ning Eesti rahvusromantilise arhitektuuri oluline esindaja. Kunstnikuna oli talle eriti lähedane akvarell ning tema loomingus kohtab arvukalt linna- ja maastikuvaateid.
Artmani e-poes on praegu näiteks tema „Taluvaade“ (1950) värvilise pliiatsi tehnikas ning akvarell „Kihelkond Saaremaal“ (1963).
Burmani looming seob huvitaval viisil arhitektuuri ja kujutava kunsti. Tema töödes on ruum, ehitatud keskkond ja maastik loomulikult omavahel seotud.
August Albo ja Eesti maalikunst
Artmani valikus on ka August Albo 1950. aastate õlimaale, näiteks „Sepikoda“, „Maastik päikesekiirtes“ ja „Baleriin III“.
Need kolm teost näitavad juba ühe kunstniku puhul motiivide erinevust: töö- ja olustikustseen, maastik ning figuraalne kujutis.
Eesti maalikunsti puhul ongi üks huvitavamaid võimalusi vaadata, kuidas kunstnikud on eri aegadel kujutanud inimest, maastikku, linna ja igapäevast keskkonda.
Eesti kunst väljaspool maali ja klassikalist graafikat
Eesti kunst ei piirdu õlimaali ja traditsioonilise graafikaga.
Artmani e-poes on näiteks Ann Tenno „Shadow II“ (1985) fotokunstina, Andrei Jegorovi „Vaade Niguliste kirikule“ (1953) guašina ning Adolf Korteli „Tallinna vanalinna Pikk jalg“ (1971) monotüüpiana.
Selline valik aitab näha Eesti kunsti tehnikate ja materjalide poolest laiemalt ning annab kogujale võimaluse liikuda tuttavamate kunstiliikide juurest vähem tuttavate juurde.
Eesti kunst – graafika kui oluline osa Eesti kunstist
Eesti graafika väärib Artmani valikus eraldi tähelepanu. Graafikal on Eesti 20. sajandi kunstis tugev traditsioon ning Eesti Kunstimuuseumi graafikakogus on esindatud väga lai valik eri perioodide autoreid ja tehnikaid.
Artmani valikus kohtuvad näiteks Eduard Wiiralti, Eric Pehapi, Peeter Ulase ja teiste kunstnike graafilised tööd.
Graafika mitmekesisus väljendub juba tehnikates: kuivnõel, ofort, akvatinta, litograafia, linoollõige, puulõige, pehmelakk ja teised meetodid annavad väga erineva joone, pinna ja üldmulje.
Graafika on ka hea näide sellest, miks Eesti kunsti avastamisel tasub vaadata teose kohta enamat kui ainult kunstniku nime ja kujutist. Tehnika ise on osa kunstniku väljendusvahenditest ning võib olla oluline osa sellest, mis konkreetse töö eriliseks teeb.
Eesti kunst originaalis ja veebis
Artmani e-pood võimaldab Eesti kunstiga esmalt veebis tutvuda. Seal saab vaadata kunstnike teoseid, tehnikaid, mõõte ja hindu ning võrrelda erinevaid töid ühe valiku sees.
Originaalteose puhul jääb siiski oluliseks võimalus näha seda päriselt.
Teose tegelik formaat, värvide tonaalsus, maalipind, paberi iseloom või graafilise lehe detailid võivad originaalis mõjuda teisiti kui ekraanil. Seetõttu saab Artmani e-poes välja valitud teost soovi korral enne ostmist Tallinna vanalinna galeriis vaadata. E-poest ostetud originaalteosega kaasneb originaalsust kinnitav sertifikaat.
Veeb ja füüsiline galerii täiendavad seega teineteist: e-pood aitab teha esialgse valiku, galerii võimaldab kunstiteosega vahetult tutvuda.
Eesti kunsti kogumine algab avastamisest
Kunstikogu ei pea algama suure eelarve ega eelnevalt valmis strateegiaga.
Sageli tekib kogumishuvi järk-järgult. Esimene teos võib viia järgmise kunstniku, perioodi või tehnikani ning aja jooksul hakkavad valikute vahel kujunema seosed.
Eesti kunsti kogu võib keskenduda näiteks:
- ühele kunstnikule;
- Eesti graafikale;
- maalikunstile;
- kindlale ajastule;
- Pallasega seotud kunstnikele;
- linnavaadetele;
- Eesti maastikele;
- portreedele ja figuraalkunstile;
- kaasaegsele Eesti kunstile;
- noorema põlvkonna Eesti kunstnikele.
Samuti ei pea kunstikogu jääma ühe teema juurde. Oluline on võimalus näha palju kunsti, avastada kunstnike loomingut ning kujundada aja jooksul enda jaoks tähenduslik valik.
Artman soovib olla selles protsessis partner nii inimesele, kes alles kaalub esimese originaalteose ostmist, kui ka kollektsionäärile, kes täiendab juba olemasolevat kogu.
Eesti kunst ja Artmani roll Eesti kunstiturul
Artmani eesmärk on kujundada tugev positsioon Eesti kunstiturul mitte ainult kunstiteoste müügikohana, vaid keskkonnana, kus kohtuvad kunstialane kompetents, näitused, kogumine, järelturg ja kunstioksjonid.
Selle taga on eri valdkondade teadmiste ühendamine.
Artmani meeskonda kuulub kunstiajaloolane Mai Levin, kelle pikaajaline uurimistöö on keskendunud muu hulgas Eesti 20. sajandi kunstile, modernse kunsti arengule, maalikunstile ja graafikale ning Eduard Wiiralti loomingule. Levin töötas Eesti Kunstimuuseumis aastatel 1961–2016 eri teadus- ja juhtivatel ametikohtadel.
Artmani meeskonnas ja partnerite ringis on lisaks kunsti hindamise, restaureerimise, disaini ja raamimise kompetents. Kunstiteoste ekspertiisid toimuvad koostöös oma valdkonna ekspertidega.
Eesti kunst Artmani näitustel
Näitused on oluline osa Artmani eesmärgist kasvatada Eesti kunsti nähtavust ja teadmisi selle kohta.
Artmani esimene Eesti kunst näitus „Wiguriga Wiiralt“ keskendub Eduard Wiiralti loomingule ning ühendab teoseid SA Eduard Wiiralti kogust ja mitmest erakogust. Näitusel on nii tuntud kui harvem eksponeeritud töid tema esimesest Pariisi perioodist ja teisest Eesti perioodist.
Erakogudest pärit teoste näitamine on oluline osa kogumiskultuurist. Kunstiteos võib olla aastaid või aastakümneid privaatses kollektsioonis ning näitus annab võimaluse tuua see ajutiselt uuesti laiema publiku ette.
Nii seob näitus omavahel Eesti kunstiajaloo, tänased kunstikogujad ja uued vaatajad.
Eesti kunst – osta Artmanist!
Artmani e-poes on hoolikalt valitud Eesti kunstnike originaalteosed nii olemasoleva kollektsiooni täiendamiseks kui esimese kunstiteose ostmiseks. Valikus on maal, graafika, akvarell ja muud kunstitehnikad ning e-poe valik täieneb regulaarselt.
Artmani eesmärk on muuta Eesti kunsti ostmine võimalikult selgeks ja ligipääsetavaks ka inimesele, kes ei ole varem kunstikogumisega tegelenud.
Teoseid saab avastada veebis ning soovi korral galeriis originaalis vaadata. Vajadusel saab kasutada Artmani kunstinõustamist, et leida sobiv teos olemasolevasse kollektsiooni, koju või tööruumi.
Vaata Eesti kunsti Artmani e-poes
Eesti kunst müügiks – paku oma teos Artmanile
Artmani tegevuse teine oluline pool on Eesti kunstiteoste jõudmine olemasolevatest erakogudest ja omanikelt tagasi kunstiturule.
Artman otsib oma valikusse kvaliteetset klassikalist, moodsat ja kaasaegset Eesti kunsti, samuti graafikat ja noorema põlvkonna autorite loomingut.
Kui sinu valduses on Eesti kunstiteos, mida soovid müüa, saad pöörduda Artmani poole ka siis, kui sa ei ole veel otsustanud, milline müügivõimalus võiks teose jaoks sobida.
Artman tegeleb Eesti kunstiteoste ostu ja müügiga ning võtab vastu teoseid võimaliku edasise müügi või oksjonile suunamise eesmärgil. Artmani kontaktvorm võimaldab saata teose kohta info otse galerii meeskonnale.
Sul on Eesti kunstiteos, mille müüki kaalud?
Eesti kunst liigub põlvkondade ja kogude vahel
Eesti kunst on pidevalt liikuv kultuuripärand.
Üks teos võib alustada oma teekonda kunstniku ateljeest, jõuda erakogusse, olla seal aastakümneid, tulla hiljem näitusele ning liikuda müügi või oksjoni kaudu järgmise omaniku kollektsiooni.
Artmani roll on aidata sellel ringlusel toimida professionaalselt ning samal ajal kasvatada Eesti kunsti nähtavust.
Näitus võib tuua erakogus oleva teose uuesti avalikkuse ette. E-pood võib aidata uuel kunstihuvilisel leida oma esimese originaalteose. Oksjon võib viia aastakümneid ühes kollektsioonis olnud töö järgmise koguja juurde. Kaasaegse või noore kunstniku looming võib omakorda leida Artmani kaudu oma esimese pikaajalise koguja.
Selliselt tekib toimiv kunstiturg – mitte ainult teoste müügist, vaid kunstnike, teoste, teadmiste, omanike ja uute kogujate vaheliste sidemete loomisest.
Artman – Eesti kunsti avastamiseks, kogumiseks, ostmiseks ja müümiseks
Artmani eesmärk on olla Eesti kunstiturul koht, kuhu saab pöörduda Eesti kunstiga mitmes erinevas etapis.
Kui soovid Eesti kunstiga tutvuda, saad külastada näitusi ja galeriid. Kui otsid originaalteost, saad avastada Artmani e-poe valikut. Kui kujundad kunstikogu, saad kasutada professionaalset kunstinõustamist. Kui sinu valduses on Eesti kunstiteos, saab Artman aidata selle müügi või oksjonile suunamisega.
Kõiki neid tegevusi ühendab üks keskne fookus – Eesti kunst, selle väärtustamine ning selle jõudmine uute vaatajate ja omanike juurde.
Avasta Eesti kunsti Artmanis.