Kaasaegne Eesti kunst praegu: autorid, teosed ja kogumise võimalused

Kaasaegne Eesti kunst annab võimaluse vaadata, millised ideed, tehnikad ja visuaalsed keeled kujundavad Eesti kunsti praegu. Selle kõrval on oluline ka pikema loomingulise teega autorite värske looming, mis seob tänase päeva Eesti kunsti varasemate kümnendite arengutega.

Artmani fookuses on Eesti kunst ning selle loomulik osa on kaasaegse ja noorema Eesti kunsti nähtavuse kasvatamine. Praeguses valikus on värskelt loodud graafikat, aktiivsete kunstnike loomingut ja teoseid, mille kaudu saab jälgida ühe autori käekirja arengut pikema aja jooksul.

Artmani e-poes on praegu näiteks Raul Meele 2025. ja 2026. aasta serigraafiaid ning Navitrolla 2025. aasta litograafiaid. Samas valikus leidub ka Epp Maria Kokamäe loomingut ja teisi autoreid, kes avavad hilisema Eesti kunsti eri suundi.

Kaasaegne Eesti kunst

Kunst peegeldab alati aega, milles see sünnib. Kaasaegne Eesti kunst kasutab selleks väga erinevaid väljendusvahendeid alates maalikunstist ja graafikast kuni fotograafia, installatsiooni, performance’i ja kontseptuaalse kunstini.

Sama oluline on kunstniku individuaalne käekiri.

Üks autor kasutab teksti ja süsteeme, teine loob äratuntava fantaasiamaailma, kolmas töötab värvi ja maalilise atmosfääriga. Just selline erinevus muudab tänase Eesti kunstipildi sisukaks.

Kaasaegset kunsti vaadates tasub tähelepanu pöörata sellele, kuidas kunstnik kasutab:

  • kujundit
  • värvi
  • teksti
  • kordust
  • ruumi
  • tehnikat
  • sümboleid
  • seoseid tänapäeva kultuuriga

Raul Meel toob kaasaegsesse süsteemi ja sõna – Eesti kunst

Raul Meel Kaarjoonte sülelus II

Raul Meel on Eesti kontseptuaalse kunsti ja konkreetse luule oluline autor. Tema loominguline keel kujunes välja juba 1960. ja 1970. aastatel ning tema tegevus jätkub aktiivselt ka praegu.

Artmani valikus on mitmeid 2025. ja 2026. aastal valminud serigraafiaid, mis annavad võimaluse näha värsket loomingut kunstnikult, kelle positsioon Eesti kunstiloos on kujunenud aastakümnete jooksul.

  1. aasta teos „Noorus“ kasutab sõna ennast visuaalse materjalina. Sõna kordused liiguvad diagonaalselt üle pildi ning keeleline tähendus ja graafiline vorm moodustavad ühe terviku.

Samast aastast pärinevad „Võrtsjärve kankaan III“, „Aknad ja maastikud I“ ning „Aknad ja maastikud II“.

  1. aasta tööde seas on näiteks „Kaarjoonte sülelus I“, „Kaarjoonte sülelus II“, „Dramatism“, „Õnnelik meri“ ja „Transformatsioon“.

Meele looming näitab hästi, kuidas kaasaegne Eesti kunst võib ühendada väga pika kunstnikukarjääri ja täiesti värske loomingu. Koguja jaoks loob see võimaluse vaadata ühe autori eri perioode kõrvuti ning jälgida, millised ideed püsivad ja kuidas nende visuaalne väljendus aja jooksul muutub.

Kaasaegne Eesti kunst võib olla ka tugevalt äratuntava käekirjaga

Navitrolla ehk Heiki Trolla looming pakub hoopis teistsugust näidet.

Tema kunstis kohtuvad fantaasiamaastikud, loomad, ootamatud olukorrad ja soe huumor. Kunstniku kujundikeel on aastate jooksul muutunud väga äratuntavaks ning tema loomingus ühenduvad tehniline joonistusoskus ja jutustav kujutlusmaailm.

Artmani valikus on praegu kaks 2025. aastal valminud litograafiat.

„Vedamine“ kujutab kõrges rohus liikuvat pikakarvalist fantaasiaolendit. Teoses on korraga liikumist, huumorit ja Navitrollale omast jutustavat pinget.

„Võime näha enamat“ on suurema formaadiga litograafia ning juba pealkiri suunab vaataja otsima pildist tähendusi, mis ulatuvad esimesest visuaalsest muljest kaugemale.

Navitrolla looming näitab, et kaasaegne Eesti kunst võib olla korraga ligipääsetav, tehniliselt tugev ja väga isikupärane.

Kaasaegne Eesti kunst seob värske loomingu pikema kunstnikuteega

Tänapäeval loodud teose juures on huvitav vaadata ka kunstniku varasemat loomingut.

Raul Meele puhul ulatuvad olulised loomingulised lähtekohad 1960. aastatesse, samal ajal kui Artmani valikus olevad tööd pärinevad aastatest 2025 ja 2026.

Selline ajaline perspektiiv annab teosele täiendava konteksti. Vaataja saab jälgida, kuidas kunstniku põhiteemad, süsteemid ja kujundikeel elavad edasi värskes loomingus.

Ka Epp Maria Kokamäe puhul annab pikem loominguline tee võimaluse näha kunstniku käekirja järjepidevust. Artmani valikus olev „Päikesevarjutus“ (1999) on õlimaal lõuendil, kus avar maastik, valgus ja sümboolne päikeseketas loovad meditatiivse ruumi.

Kaasaegse ja hilisema Eesti kunsti kogumisel annab just kunstniku loomingu laiem tundmine võimaluse näha üksikteost sisukamas kontekstis.

Miks kaasaegne Eesti kunst kogujatele huvi pakub?

Aktiivse kunstniku puhul saab jälgida uusi teoseid, näitusi, muutusi käekirjas ja teemades. Kollektsioon võib seetõttu kasvada koos kunstniku loomingulise arenguga.

Teine oluline aspekt on valiku mitmekesisus.

Kaasaegne Eesti kunst võimaldab keskenduda näiteks:

  • maalikunstile
  • originaalgraafikale
  • fotokunstile
  • kontseptuaalsele kunstile
  • kindlale kunstnikule
  • noorema põlvkonna autoritele
  • kindlale teemale või visuaalsele keelele

Kolmas väärtus on otsene seos tänase kultuuriga. Teosed sünnivad keskkonnas, mida vaataja ise kogeb, ning kunstniku käsitlus võib avada tuttavaid nähtusi uue nurga alt.

Kogumise vaates loob see võimaluse kujundada kollektsioon, mis dokumenteerib omal moel praegust Eesti kunstielu.

Kaasaegne Eesti graafika pakub tugevat lähtekohta kogumiseks

Artmani praegune valik näitab hästi, kui oluline võib tänases kunstis olla graafika.

Raul Meele värsked serigraafiad ja Navitrolla litograafiad lähtuvad väga erinevast kunstilisest mõtlemisest, kuid mõlemad kasutavad graafikat iseseisva loomingulise väljendusvahendina.

Serigraafia võimaldab töötada selgete pindade, korduse ja värviga. Litograafia annab kunstnikule teistsuguse joone ja pildipinna käsitluse.

Koguja jaoks võimaldab kaasaegne graafika keskenduda nii konkreetsele autorile kui tehnikale. Samuti saab ühe kunstniku eri aastatel valminud graafiliste lehtede kaudu jälgida tema loomingulise keele arengut.

Tiraažilise graafika puhul kuuluvad teose juurde tavaliselt ka tiraažiinfo, signeering ja konkreetse eksemplari number. Need andmed annavad teose kohta olulise dokumentaalse konteksti.

Kaasaegse Eesti kunsti ostmisel tasub vaadata tervikut

Kunstiteose valikul annab kõige rohkem infot mitme asja koos vaatamine.

Kunstniku looming aitab mõista, millisesse konteksti konkreetne teos kuulub.

Tehnika annab infot selle kohta, kuidas teos on loodud ja milline roll on materjalil või trükiprotsessil.

Loomise aeg seob töö kunstniku kindla loominguperioodiga.

Formaat mõjutab teose mõju ruumis ja selle suhet teiste töödega.

Signeering ja tiraažiinfo on graafika puhul osa teose dokumentatsioonist.

Isiklik kunstiline mõju jääb samuti oluliseks. Kollektsiooni jõudev töö muutub sageli aastateks omaniku visuaalse keskkonna osaks.

Selline lähenemine sobib nii esimese kaasaegse kunstiteose valimisel kui olemasoleva kogu täiendamisel.

Kaasaegne Eesti kunst sobib nii iseseisvaks kogumissuunaks kui suuremasse kollektsiooni

Üks võimalus on keskenduda ainult tänapäeval aktiivsetele kunstnikele.

Teine võimalus on kõrvutada kaasaegseid autoreid Eesti varasema kunstiga.

Näiteks võib ühes kollektsioonis olla klassikaline graafika, 1970. aastate modernistlik teos ja 2026. aastal valminud serigraafia. Selline kooslus loob visuaalse dialoogi eri perioodide vahel.

Samuti võib kogu keskenduda ühele tehnikale. Graafikakollektsioon saab hõlmata Eduard Wiiralti, Eric Pehapi, Avo Keerendi, Raul Meele ja Navitrolla loomingut ning näidata ühe kunstiliigi arengut väga erinevate autorite kaudu.

Kaasaegne Eesti kunst annab sellise kogu puhul võimaluse tuua ajaloolise materjali kõrvale tänane vaatenurk.

Artmani fookuses on ka noorem ja kaasaegne Eesti kunst

Artmani Eesti kunsti valikus on klassikalise ja moodsa kunsti kõrval oluline koht kaasaegsel loomingul.

Selle suuna kasvatamine tähendab uute autorite ja värske loomingu suuremat nähtavust, kuid samuti aktiivsete ja tunnustatud kunstnike uute teoste tutvustamist.

Selline lähenemine loob võimaluse tuua kokku erinevad ostjad.

Kogenud koguja võib otsida konkreetse kunstniku värsket tööd. Uus kunstihuviline võib jõuda Eesti kunsti juurde kaasaegse autori kaudu. Kolmas ostja võib kujundada kogu, kus ajalooline ja kaasaegne Eesti kunst täiendavad teineteist.

Artmani kunstinõustamine toetab valiku tegemist juhul, kui eesmärk on leida teos olemasolevasse kollektsiooni või kujundada uus kogumissuund.

Kui sinu valduses on kaasaegne Eesti kunst

Artman otsib oma valikusse kvaliteetset Eesti kunsti ning kaasaegne ja noorema põlvkonna looming kuuluvad selle fookuse juurde.

Teose omanik saab Artmani poole pöörduda müügisoovi, hinnastamise, ekspertiisi või tulevase oksjoni võimalusega.

Teose kohta saab saata esmase info ja fotod ning professionaalne meeskond saab seejärel tutvuda konkreetse tööga ja hinnata sobivaid järgmisi võimalusi.

Paku oma Eesti kunstiteos Artmanile

Kaasaegne Eesti kunst annab võimaluse koguda tänast Eesti kultuuri

Kaasaegne Eesti kunst loob vahetu ühenduse praegu tegutsevate kunstnike ja tänase vaataja vahel.

Raul Meele 2025. ja 2026. aasta serigraafiad näitavad, kuidas aastakümnete pikkuse karjääriga kunstnik loob jätkuvalt värsket loomingut. Navitrolla 2025. aasta litograafiad esindavad tugevalt äratuntavat ja jutustavat autorikäekirja. Epp Maria Kokamäe looming lisab sellele poeetilise ja maalilise suuna.

Artmani jaoks moodustab kaasaegne kunst ühe olulise osa laiemast Eesti kunsti valikust. Selle kõrval on fookuses klassikaline ja moodne Eesti kunst, graafika ning eri põlvkondade originaalteosed.

Kogujale annab see võimaluse valida väga erinevate autorite, tehnikate ja ajastute vahel ning kujundada kollektsioon, mis peegeldab nii Eesti kunstilugu kui selle tänast jätku.