Aleksander Pilari „Abstraktne kompositsioon” on 1984. aastal valminud akvarell, mis näitab kunstniku vaba ja rütmilist lähenemist vormile. Kui Pilari loomingus kohtab sageli äratuntavaid linnavaateid, maastikke ja natüürmorte, siis siin liigub ta märksa abstraktsema kujundikeele poole, kus motiiv sünnib värvipindade, joonte ja läbikumavate kihtide omavahelisest pingest.
Teoses põimuvad rohekad, pruunikad ja kollakad toonid tumedate kontuuridega, luues tiheda, peaaegu muusikalise kompositsiooni. Vormides võib aimata instrumentide, sisearhitektuuri või natüürmordi elemente, kuid need ei avane üheselt — pigem muutuvad need osaks dekoratiivsest ja liikuvast tervikust. Akvarellile omane läbipaistvus annab tööle kerguse, samal ajal kui tugev joon hoiab kompositsiooni pingestatult koos.
„Abstraktne kompositsioon” on hea näide Pilari oskusest ühendada akvarelli õhulisus modernse, peaaegu konstruktivistliku vormitunnetusega. Teos mõjub korraga rahulikult läbimõeldud ja spontaanselt sündinuna — nagu värvide ja vormide vaikne improvisatsioon.
