Arville Puuström-Uus “Eestimaa”, 1973

Arville Puström-Uusi „Eestimaa” on 1973. aastal valminud õlimaal lõuendil, milles kunstnik pöördub mälupildina Eesti talumaastiku poole. Teose keskmes on talvine külavahetee, rehielamu, hobuvankrid ja saanid — motiivid, mis kannavad endas vana Eesti maaelu rütmi ja kodutunde vaikset jõudu.

Maal ei mõju täpse dokumentaalse vaate, vaid pigem meenutusena. Puström-Uus kasutab sooje kollakaid, pruunikaid ja hallikaid toone, mille kaudu muutub talvine maastik pehmeks ja valgusküllaseks. Taeva avarus, majade madal horisont ning sügavad teerööpad loovad kompositsiooni, kus inimene, hobune, kodu ja loodus kuuluvad ühte tervikusse.

Teoses on tunda pagulaskunstnikule omast tagasivaatavat pilku. Ameerikas elanud Puström-Uus ei kujuta Eestit lihtsalt paigana, vaid sisemise maastikuna — mälestuse, päritolu ja kuuluvuse sümbolina. „Eestimaa” on seetõttu ühtaegu rahulik külamotiiv ja emotsionaalne kodumaa kujutis, milles argine talvetee muutub vaikseks austusavalduseks Eesti maastikule ja rahvuslikule mälule.