Eduard Wiiralt “Kaameli pea”, 1939

Eduard Wiiralti „Kaameli pea” on 1939. aastal valminud puulõige, mis kasvas välja kunstniku 1938. aasta Maroko-reisi muljetest ja Marrakechis tehtud kaamelivisanditest. Teos kuulub Wiiralti hilisema loomingu kõige tuntumate loomakujutiste hulka ning näitab kunstnikku juba teistsuguses meeleolus kui 1930. aastate alguse rahutud ja grotesksed Pariisi-lehed.

Kompositsioonis täidab kaameli pea peaaegu kogu pildipinna. Loom on kujutatud lähedalt ja otse, kuid mitte pelgalt zooloogilise täpsusega. Wiiralt annab kaamelile tugevalt individualiseeritud ilme: suur silm, karvane kael, kortsuline nahk ja veidi koomiliselt avanev suu mõjuvad korraga elutruult, väljendusrikkalt ja peaaegu inimlikult. Taustal avanev madal maastik, palm ja kaugemad mäed seovad figuuri Maroko valguse ja ruumiga, kuid kogu tähelepanu jääb siiski kaameli näole.

Puulõike tehnika toob esile Wiiralti erakordse joonevalitsemise. Tihedad lõikejooned loovad karva, naha ja valguse vaheldumise, samal ajal kui taust jääb rahulikuks ja horisontaalseks. „Kaameli pea” mõjub seetõttu korraga detailse portreena ja monumentaalse loomakujutisena. Wiiralt ei eksootiseeri motiivi üle, vaid leiab argises Marrakechi loomakeskkonnas rahuliku, looduslähedase ja väärika kujundi. See on teos, kus kunstniku tehniline meisterlikkus ühineb tähelepaneliku vaatlemise ja vaikse huumoriga.