Joann Saarniit “Unustatud kümme käsku”, 1968

Joann Saarniidu (1909–1984) „Unustatud kümme käsku” on 1968. aastal valminud õlimaal masoniidil. Saarniit õppis Riigi Kunsttööstuskoolis August Janseni ja Kristjan Raua õpilasena, põgenes sõja ajal läbi Rootsi ning jõudis 1948. aastal põgenikelaeva Walnut pardal Kanadasse. 1962. aastal korraldas ta esimese eestlasena Torontos isikunäituse ja temast sai väliseesti kunstielu keskseid tegijaid.

Teos on abstraktne kompositsioon, kus hallide ja valgete pindade taustale on reastatud püstised tahvlitaolised vormid. Nende pind on paksu, koorunud faktuuriga roostepunases, põletatud oranžis ja tumepruunis; siin-seal välgatab sinist ja kollakasrohelist nagu kulunud kirjamärkide jäänuk. Mustad vertikaalsed valgumised läbivad vorme pragudena. Kujundid mõjuvad korraga kivitahvlite, iidsete raidsammaste ja lagunevate müüritükkidena.

Pealkiri annab neile vormidele selge loetavuse: seaduselauad, mis on kulunud loetamatuks. Saarniidu hilisemas loomingus on oluline koht muistsel Sumeril, mille vastu tal oli suur huvi, ja kiilkirjatahvlite maailm on siin äratuntavalt lähedal. Mehe puhul, kes oli läbi käinud mobilisatsiooni, karistusüksuse, sunnitöökaristuse ja aasta kestnud põgenemistee, võib unustatud käskude motiivi lugeda ka isikliku tunnistusena.