Valdur Ohakas “Akt”, 1982

Valdur Ohaka (1925–1998) „Akt” on 1982. aastal valminud õlimaal masoniidil, mis kuulub kunstniku hilisemasse, tugevalt üldistavasse loomeperioodi. Ohakas õppis Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Koolis Eerik Haameri ja Johannes Greenbergi juures ning jätkas Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Johannes Võerahansu ja Elmar Kitse käe all. 1949. aastal ta arreteeriti ja saadeti Vorkuta vangilaagrisse, kust vabanes alles 1956. aastal. Alates 1960. aastatest põimusid tema maalikeelde kubismi, sürrealismi ja abstraktsiooni võtted — sellel vabal vormikäsitlusel püsib ka „Akt”.

Maalil on figuur lahustunud tumedateks kandilisteks ja kumerateks pindadeks, mis kasvavad üksteisest välja peaaegu skulptuursete plokkidena. Ülaosas kerkivad peataolised vormid: üht läbib terav punane triip ja ookrikollane valgusvälgatus, teise kohale avaneb lehvikjas, peaehet meenutav kuju. Keskel hõõgub kaks ringi — üks merevaigukollane, teine leekpunane valge südamikuga — mõjudes korraga rinna, ehte ja silmana. Allpool koonduvad laiad pruunid pintslitõmbed rahulikeks ümarateks massideks, taust on aga suitsjashall ja lillakas, mille jahedus laseb tumedal figuuril esile tulla.

Ohaka pintslitöö on tihe ja pastoosne, värv kihiliselt peale kantud ning servad karedaks jäetud. Just sellest sünnib teose raskus ja sisemine pinge, mis eristab seda tavapärasest aktimaalist: keha ei ole siin ilutsev motiiv, vaid tumedatest massidest kokku pandud, peaaegu mütoloogiline kuju. „Akt” esindab Ohaka loomingu seda külge, kus figuur, natüürmort ja maastik sulavad üheks vormimänguks ning kunstniku värvimeel avaldub vaid üksikutes, seda mõjuvamates aktsentides.