Eduard Wiiralt (1898–1954) oli Eesti graafika suurkuju, kelle loomingut hinnatakse tehnilise meisterlikkuse, tugeva joonistusoskuse ja terava karakteritaju poolest. Tema koguloomingusse kuulub umbes 450 graafikalehte. Wiiralti teosed on Eesti Kunstimuuseumis, mitmes Euroopa muuseumis ja erakogudes.
Eduard Wiiralt: elulugu lühidalt
Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Viiralt, sündis 20. märtsil 1898 Peterburi kubermangus Kalitino mõisas. Ta õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis Nikolai Triigi juures ja 1919. aastast Tartus Pallase kunstikoolis.
Aastatel 1922–1923 täiendas Wiiralt end Dresdeni kunstiakadeemias. 1924. aastal lõpetas ta Pallase graafikaosakonna ja juhtis järgmisel aastal selle graafikastuudiot.
1925. aastal kolis Wiiralt Pariisi, kus ta elas peaaegu katkematult 1938. aastani. Ta suri 8. jaanuaril 1954 Pariisis.
Wiiralti graafika tehnikad
Eduard Wiiralt „Kunstnik Martin Baeri portree“, 1937, kuivnõel. Vaata teost e-poes
Eduard Wiiralt valdas mitut graafikatehnikat ja kasutas neid sageli koos.
- Kuivnõel. Joon kraabitakse teravaga otse metallplaadile. Näiteks „Kunstnik Martin Baeri portree“ (1937) ja „Virve, 1. seisund“ (1943).
- Ofort. Joon söövitatakse plaati happega. Näiteks „Burgundia maastik“ (1947).
- Puulõige. Kujutis lõigatakse puuplokki. Näiteks „Kaameli pea“ (1939).
- Värviline akvatinta ja litograafia. Wiiralt katsetas ka värvilist sügavtrükki, näiteks „Natüürmort Louis Favre’i järgi“ (1927).
Eduard Wiiralti tuntumad teosed
1930. aastate alguse Pariisi-lehed „Põrgu“, „Jutlustaja“ ja „Kabaree“ on Wiiralti loomingu tuntuim osa. Nende rahutud ja groteskid kompositsioonid tõid talle rahvusvahelise tuntuse. 1937. aastal võitis Wiiralt Viini rahvusvahelisel graafikanäitusel kuldmedali.
1938. aasta Maroko-reis tõi Wiiralti loomingusse loomad ja Põhja-Aafrika valguse. „Kaameli pea“ (1939) kasvas välja Marrakechis tehtud visanditest. Hilisemas loomingus on rohkem rahulikke maastikke ja tundlikke portreesid, näiteks Stockholmis valminud kuivnõel „La petite Gisèle“ (1946).
Eduard Wiiralt Pariisis
Pariisis töötas Wiiralt üle kümne aasta ja just see periood kujundas tema rahvusvahelise tuntuse. Linna öö- ja meelelahutuselu, tänavad ja inimtüübid andsid ainest lehtedele „Kabaree“ ja „Jutlustaja“. „Põrgu“ on tema loomingu üks keerukamaid kompositsioone, kus groteskid figuurid ja näod põimuvad tihedaks tervikuks.
Pariisi aastatel arenes välja ka Wiiralti tehniline meisterlikkus. Ta kombineeris sageli mitut sügavtrükitehnikat ühel lehel ja töötas trükivormiga mitme seisundi kaudu, kuni tulemus vastas tema ootustele.
Wiiralt ja Eesti: „Virve“ ning Viljandimaa
Eduard Wiiralt „Virve, 1. seisund“, 1943, kuivnõel. Vaata teost e-poes
1943. aasta suve lõpus rändas Wiiralt Viljandimaal Vana-Võidu kandis. Seal jäi talle silma üheksa-aastane sõjapõgenik Virve Orr. Sellest kohtumisest sündis kuivnõel „Virve“, kus rukkihakid, rasked pilved ja tüdruku ülespoole suunatud pilk loovad lapsepõlve hapruse ja sõjaaja ärevuse pildi.
Artmani avanäitus „Wiguriga Wiiralt“ (2. juuni – 30. september 2026) tõi vaatajateni Wiiralti teoseid erakogudest ja SA Eduard Wiiralti kogust, sealhulgas „Jutlustaja“, „Kabaree“, „Põrgu“, „Viljandi maastik“ ja „Virve“.
Wiiralti teosed pärast sõda
Sõjajärgsetes lehtedes on Wiiralti käekiri rahulikum. Portreedes, nagu „La petite Gisèle“ (1946), on tähelepanu modelli isikul ja pilgul, maastikes, nagu ofort „Burgundia maastik“ (1947), aga valgusel ja ruumil.
Need Wiiralti teosed näitavad, et kunstniku meisterlikkus ei piirdunud groteskiga. Sama täpne joon, mis lõi „Põrgu“ rahutu maailma, kujundas ka vaikseid maastikke ja tundlikke portreesid. Kogujale pakuvad need lehed võimalust näha Wiiralti loomingu teist, isiklikumat poolt.
Kus näha Eduard Wiiralti teoseid
Täielikum Wiiralti teoste kogu on Eesti Kunstimuuseumis ning suure osa sellest moodustab Alfred Rõude kollektsioon. Viinistu Kunstimuuseumi Wiiralti kollektsioonis on üle 200 teose.
Välismaal on Wiiralti graafikat näiteks Viini Albertinas, Hamburgi Kunsthalles ja Stockholmi Rahvusmuuseumis.
Eduard Wiiralti teosed Artmanis
Eduard Wiiralt „Natüürmort Louis Favre’i järgi“, 1927, värviline akvatinta. Vaata teost e-poes
Artmani Eduard Wiiralti lehel on kunstniku graafikalehed koos tehnika, mõõtude ja kirjeldusega. Praegu on müügil näiteks kuivnõel „Kunstnik Martin Baeri portree“ (1937) ja värviline akvatinta „Natüürmort Louis Favre’i järgi“ (1927), mis valmis Pariisis prantsuse kunstniku Louis Favre’i maali järgi. Kuna Wiiralti lehti tuleb turule harva, on osa teoseid juba müüdud.
Kuidas osta Wiiralti graafikat
- Vaata tehnikat ja mõõte. Wiiralti kuivnõel, ofort ja puulõige on eri turuga.
- Kontrolli seisundit. Märge „1. seisund“ tähendab trükivormi varasemat etappi.
- Uuri paberi seisukorda. Vanadel lehtedel võib paber olla tumenenud või laiguline.
- Küsi päritolu. Wiiralti teoste puhul on päritolu ja varasemad omanikud väärtuse oluline osa.
Artman aitab Wiiralti graafikat osta ja müüa. Kui otsid Wiiralti lehte või soovid oma lehte müüa, kirjuta meile kontaktvormi kaudu. Hindame lehe seisundi, tõmmise ja paberi seisukorra ning aitame leida sobiva müügiviisi.
Wiiralti graafika: signatuur, seisund ja tõmmis
Wiiralti graafika puhul vaatab koguja kolme asja. Esiteks signatuuri: pliiatsiga signeeritud leht on kogujale usaldusväärsem. Teiseks seisundit: mõnest teosest on teada mitu seisundit, nagu „Virve, 1. seisund“, ja varasema seisundi lehti on sageli vähem. Kolmandaks tõmmise kvaliteeti: hea tõmmis on selge, sügava ja ühtlase joonega.
Signeerimata lehe puhul on päritolu ja trükikvaliteet eriti olulised. Siis aitavad teose taust ja võrdlus teadaolevate lehtedega.
Loe rohkem: Eesti kunstnikud: maalikunstnikud ja graafikud klassikutest tänapäevani
Eduard Wiiralti teose väärtus
Eduard Wiiralti teoste väärtus sõltub mitmest tegurist korraga.
- Motiiv ja periood. Pariisi aastate tuntud lehed ja loomakujutised on kogujate seas eriti otsitud.
- Tehnika. Kuivnõel, ofort, puulõige ja litograafia on eri turuga.
- Seisund ja tõmmis. Varasema seisundi ja hea trükikvaliteediga leht on väärtuslikum.
- Paberi seisukord. Pleekimine, laigud ja rebendid vähendavad väärtust.
- Päritolu. Teadaolev omanike ajalugu suurendab ostja usaldust.
Kuna Wiiralti tuntumaid lehti tuleb turule harva, võib sama teose kahe lehe hind seisukorra ja päritolu tõttu oluliselt erineda.
Kuidas Wiiralti graafikat hoida
Wiiralti teosed on üle 70 aasta vanad paberteosed ja vajavad hoolikat hoidmist.
- Raami leht happevaba paspartuu ja UV-kaitsega klaasi taha.
- Riputa teos kohta, kuhu ei paista otsene päike.
- Hoia ruumi temperatuur ja niiskus ühtlasena.
- Ära eemalda tagakülje kleebiseid ega märkmeid, sest need on päritolu osa.
Korduma kippuvad küsimused Eduard Wiiralti kohta
Kes oli Eduard Wiiralt?
Eduard Wiiralt (1898–1954) oli Eesti graafik, keda peetakse Eesti graafika suurkujuks. Ta elas ja töötas suurema osa loomingulisest elust Pariisis ning lõi umbes 450 graafikalehte.
Millised on Eduard Wiiralti tuntumad teosed?
Wiiralti tuntumate teoste hulka kuuluvad 1930. aastate alguse Pariisi-lehed „Põrgu“, „Jutlustaja“ ja „Kabaree“ ning hilisemad loomakujutised, näiteks „Kaameli pea“ (1939).
Milliseid tehnikaid Wiiralt kasutas?
Wiiralt kasutas kuivnõela, oforti, puulõiget, akvatintat ja litograafiat. Ta valdas sügavtrükki erakordse täpsusega ja kombineeris sageli mitut tehnikat.
Kus saab näha Wiiralti teoseid?
Täielikum kogu on Eesti Kunstimuuseumis. Wiiralti teoseid on ka Viinistu Kunstimuuseumis ja välismaa muuseumides, näiteks Viini Albertinas ja Hamburgi Kunsthalles.
Miks kirjutatakse nii Wiiralt kui ka Viiralt?
Kunstniku kodanikunimi oli Eduard Viiralt. Kunstnikuna on ta tuntud nimekujuga Wiiralt, ka rahvusvaheliselt.
Kas Wiiralti graafikat saab osta?
Jah. Wiiralti lehti tuleb turule galeriides ja oksjonitel. Artmani Eduard Wiiralti lehel näed teoseid, mis on praegu müügil.
Kus Eduard Wiiralt õppis?
Eduard Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis Nikolai Triigi juures, 1919. aastast Pallase kunstikoolis Tartus ning aastatel 1922–1923 Dresdeni kunstiakadeemias. Pallase graafikaosakonna lõpetas ta 1924. aastal.
Mis on Wiiralti kuivnõel?
Kuivnõel on sügavtrüki tehnika, kus kunstnik kraabib joone terava nõelaga otse metallplaadile. Wiiralti kuivnõeltes, näiteks „Virve“ (1943), on joon pehme ja sametine.
Kas Wiiralti lehed on signeeritud?
Paljud Wiiralti lehed on signeeritud pliiatsiga. Signeeritud leht on kogujale usaldusväärsem, kuid signeerimata lehe puhul aitavad hinnata päritolu ja trükikvaliteet.
Kas Artman ostab Eduard Wiiralti teoseid?
Jah. Kui soovid Wiiralti lehte müüa, saada selle fotod ja andmed kontaktvormi kaudu.
Vaata Eduard Wiiralti teoseid
Loe rohkem: Eesti kunsti müük: osta kunsti originaalteoseid Artmani e-poest